Kuidas pääseda majja ratastooliga?

Liikumis- ja nägemisvaegusega inimestega arvestamine hoone projekteerimisel ei lisa projektile olulist kulu, kuid muudab hoone kasutamise mugavamaks ja tõstab selle väärtust, kirjutab 25. veebruari Äripäev ehituse rubriigis.

Vanad projekteerimisnormid on uuendamisel. Projekteerimise kaasajastamise määrus puudutab ka hoonete ligipääsetavuse aspekte. Määruse uuendamise käigus kaasajastatakse kehtivaid norme ja laiendatakse neid ka kortermajade ehitamiseks. Mitu ligipääsetavust puudutavat ettepanekut nõuavad tegijate sõnul põhjalikku analüüsi, sest soov on säilitada kaine mõistus, mitte keskenduda eeskirjades millimeetrite tagaajamisele.

MTÜ Ligipääsetavuse Foorum juhatuse liige ja OÜ Arhitektuuribüroo FP arhitekt Valeri Falkenberg möönab, et olukord hoonetesse pääsemisega on aastatega küll paremaks läinud, kuid arendajad võiks hoonete rajamisel veelgi sagedamini kaaluda liftide ja tõstukite kasutamist, mis muudaks liikumise mugavamaks ka puudega inimesele ja eakatele. “Liikumis -ja nägemisvaegusega inimestega arvestamine juba hoone projekteerimisel ei lisa projektile olulist kulu, kuid muudab hoonete kasutamise väga palju mugavamaks,” kinnitas Falkenberg.

Arhitekt soovitab endale eramut rajades mõelda kõigil võimalikele muutustele tulevikus - kuigi maja ehitavad tavaliselt terved, noored ja tugevad inimesed, vajavad vananedes paljud liikumisel kõrvalist abi. “Liikumishäire võib tekkida kõigil, kellel varem, kellel hiljem,” märkis ta.

Argised pisiajad peavad olema kättesaadavad

Sellele juhib ta tihti ka oma klientide tähelepanu, sest noor olles ei mõelda sellistele aspektidele kuigi sageli. “Arhitektina proovin alati leida lahendusi, mis muudaks hoone võimalikult ligipääsetavaks kõigile,” selgitas ta.

Kui lapsed on väikesed, on treppidega elamu kasutamine ebamugav. Ebamugavaks jääb hoone ka mistahes ajutise või jääva puude tekkimisel. Ka vananedes muutub inimese liikumine ebakindlaks ja jällegi on trepid ja isegi üksikud astmed sageli ületamatud takistused.

Projekteerimisjärgus olevatele hoonetele on lifti lisamine suhteliselt lihtne ettevõtmine. Seevastu juba valminud hoone kohandamine on sageli kas väga kallis või lausa võimatu ettevõtmine. “Näiteks magalarajoonide üheksakorruselise paneelmaja lifti asendamine uuega, mis viiks sõitjad maapinna tasandile, maksab ligikaudu 85 000 eurot," märkis Falkenberg.

Ta lisas, et kahtlemata on see väga suur summa. "Kui aga sellist ettevõtmist toetaks lisaks ühistule omavalitsus, KredEx või projektirahastajad euroliidust, siis võiks sellisest ettevõtmisest ju ka asja saada," lausus Falkenberg. Ta lisas, et korraliku liftiga varustatud korterelamu korterite hind on oluliselt kõrgem nendest korteritest, kus selline mugavus puudub.

Lifti või korruste vahel liikuva tõstukiga peaks Falkenbergi sõnul olema varustatud kõik uued korterelamud, millel on rohkeim korruseid kui kaks. Inimesed peavad saama oma eluruumidest võimalikult väikese vaevaga välja. “See annab võimaluse käia tööl, teha kauplustes sisseoste, käia teatris või kontserdil, reisida, tunda ennast vaba inimesena, kelle väärikat elu ei tumesta argised pisiasjad,” selgitas Falkenberg.

Siiski on Järve ja Falkenbergi sõnul olukord võrreldes kümne aasta taguse ajaga oluliselt parem ja arendajad mõtlevad hooned oluliselt rohkem läbi, mistõttu need on ka puudega inimesele ligipääsetavad. Turul on juba ka kortereid, kuhu saaks sisse kolida ratastooli kasutav inimene. “Tehakse kaldteid ja lifte, seis pole halb, aga uus määrus annaks uue hoo olukorra veel paremaks tegemisele,” märkis Järve uute reeglite kohta.   

Uut määrust oodatakse

MTÜ Ligipääsetavuse Foorum juhatuse liikme Jüri Järve töö on Tallinna sotsiaal-ja tervishoiuametis muu hulgas invaekspertiis ehk ta hindab avalike hoonete ehitusprojekte, et hooned oleksid kõigile ligipääsetavad. Järve on nõus, et probleeme veel on, kuid invaühingute töö tulemusel on viimasel viiel aastal olukord tunduvalt paranenud.

Palju ettepanekuid on tehtud ka uude projekteerimise kaasajastamise määrusesse. “Kahtlemata on surve määruse uuendamiseks,” kinnitas Järve ja lisas, et 2002. aasta lõpus loodud dokument vajab värskendust.

Ettepanekuid on tehtud väga erinevatest aspektidest lähtudes. “Näiteks vaegkuuljatele on oluline, et fonolukkudel oleks lisaks helisignaalile ka valgusmärguanne, mis aitaks aru saada, millal uks avatakse,” tõi Järve näiteks. “Pimedad tegid täiendusi, kuidas liikumisteid neile arusaadavamalt tähistada. Nüansse on palju ja terved inimesed nende peale sageli ise ei tule,” lisas ta.

Arendajad planeerivad lifte ka kahe korruse vahele

Lifti nõue on uusarendustes alates viienda korruse olemasolust ehk siis neljakorruselise maja võib ehitada ka ilma selleta.

“Arendajad projekteerivad siiski lifte ka kahekorruselistesse majadesse ning kolme-neljakorruselistesse tehakse neid suhteliselt sageli, sest see on hea müügiargument,” rääkis Arco Vara vanemmaakler Agur Tammistu.

Uusarenduste turul on tekkimas konkurents ja kliendid valivad elamist mugavuste ning arhitektuuri järgi, selgitas Tammistu. Ta lisas, et lifti sisseehitamine ei ole väga suur investeering.

Näiteks tõi Tammistu Kodulahe arenduse, mille puhul oli juba projekteerimisel arhitektile esitatud nõue tagada ratastoolis inimestele mugav liikumine.

"Ratastooliga saab seal nullkorruse autoparklast lifti ja liftist otse korterisse, mingeid takistusi ei ole. Liftid on projekteeritud ratastel liikujale sobiva laiusega. Kui siseneda majja esimese korruse trepikojast, on samuti kõik ligipääsud ühel tasandil, enne lifti ei ole treppe," kirjeldas Tammistu lahendust.

Fonolukk on mugavalt puutetundliku sõrmejäljendiga avatav ka ratastoolist. "Lapsevankrid saab jätta parkimiskorrusel asuvasse turvalisse jalgrattaparklasse. Vaegkuuljad saavad suhelda videoekraaniga fonoluku kaudu, mis on igast korterist jälgitav," lisas ta.